Tere kõigile!

Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keele Instituut toetasid Eesti Viipekeele Seltsi tegevust 10 000 euroga. Eesti Viipekeele Seltsis saadi aru, et meil on vaja tõsta eesti viipekeele õpetajate kvaliteeti. Korraldasime 14. jaanuaril eesti viipekeele õpetajate seminari, millest võtsid osa Armilde, Regina, Jaan-Raul, Antonina ja Jari.  Antonina on vene viipekeele õpetaja. Lisaks arutasime ka õppemeetode, mida oleme rakendanud eesti viipekeele õpetamisel, ning milline on „hea eesti viipekeele õpetaja“. Jõudsime järeldusele, et eesti viipekeele õpetaja peab teadma teoreetiat ja omama keelepädevust. Mõtisklesime ka tööturu muutuste üle: eesti viipekeele õpetamine on kolinud interneti – Zoomi –: kuidas ja milliste vahenditega saame keelt õpetada interneti vahendusel? Mõistsime, et on tarvis uus kohtumine korraldada. 

4. augustil kohtusime islandi viipekeele õpetaja Uldis Ozolsiga, kes on pärit Lätist, kuid elab Islandil. Uldis kirjeldas eri viipekeeli. Ta ei toonud küll eesti viipekeele kontekstis näiteid, aga tema selgituse põhjal saime ise eesti viipekeele näidete kohta arutada. Rääkisime ka viipekeelte põhitõdedest, näiteks suupildi morfoloogiast. Ozols tõi ka võrdluse, millised erinevused on aset leidnud Eesti ja Islandi vahel. Ta andis mõista, et Island on tõesti kaugele arenenud viipekeele. Seminar kestis kaheksa tundi ja sellest võttis osa kümme inimest. Peale seminari tundsime huvi jälle kohtuda ja võibolla läheme Islandile nende tööga tutvuma. 

Peale kaht seminari saime aru, et oluline on korraldada eesti viipekeele spetsialistide kohtumisi ja arutleda eesti viipekeele puudutavaid punktide üle.